Kointegratsiooni

Kointegratsioon on ajaseeriate ekonometria mõiste, mis kirjeldab pikaajalist suhet mitme mitte-statsionaarse seeria vahel. Kui seeriad on I(1) ehk neil on ühine trend, võib nende lineaarne kombinatsioon olla I(0) ehk stabiilne. Selline olukord tähendab, et seeriad liiguvad koos ja neil on ühine pikaajaline tasakaal.

Kointegratsiooni olemasolu võimaldab kasutada mudeleid, mis võtavad arvesse nii pikaajalist tasakaalu kui ka lühiajalisi liikumisi. Kõige levinumad meetodid kointegratsiooni avastamiseks on Engle-Grangeri kaks sammu ja Johanseni lähenemine. Engle-Grangeri meetodis hinnatakse esmalt ühe seose lineaarset kujundit ning seejärel kontrollitakse, kas jääkide ehk residuumide ajafunktsioon on stabiilne. Johanseni meetod kasutab VAR-põhist mudelit ning leiab kointegratsioonilise suhte arvu (rank) ning kasutab seejärel trace- ja maximum eigenvalue teste.

Kui kointegratsioon on olemas, võib kasutada veaga-korrigeerimise mudelit (ECM), mis kirjeldab, kuidas lühiajalised muutused püüavad pikaajalist tasakaalu korrigeerida. ECM-id parandavad estimatsioonide järjepidevust, võimaldades eristada pikaajalisi suhteid lühiajalistest šokkidest.

Rakendused on levinud finants- ja makroökonoomikas: näiteks suhete uurimine kaupade hindade, intressimäärade ja vahetuskursside vahel ning kaasnevad kauplemisstrateegiad nagu paaritrading. Olulised piirangud hõlmavad struktuursete muutuste mõju, mittelinearsust ning väikese prooviga seotud kallutatusi ja ebaõige integratsiooniastme hindamist.