Kohtmäärsõnad

Kohtmäärsõnad on Eesti keelese grammatilise määrsõna rühm, mis väljendab kohta ruumis või liikumist sellest kohast. Nad vastavad küsimustele kus, kuhu ja kust ning kirjeldavad nii statilist asukohta kui ka liikumise suunda seoses kõneleja või viidatud punktiga. Kohtmäärsõnad võivad toimida nii lause predikaadi või täiendina kui ka väljendina, millega kirjeldatakse, kus midagi asub või kuhu liigub.

Tüübid ja näited on järgmised. Siin–seal tähistavad kohta justolekut: siin (here), seal (there). Siit–sealt viitavad tulekust või eraldumisest kaugemale; siit on kustutatud, sealt on sealtkand. Siia–siina näitavad liikumist koha suunas: siia (to here), sinna (to there). Kusagil ja kuskilgi on ebamäärased kohad: kusagil (somewhere), kuskilgi (somewhere, emphasis). Need sõnad võivad esineda eraldi või koos teiste sõnadega lauses, et täpsustada kohta või liikumist.

Kasutus ja funktsioonid. Kohtmäärsõnu kasutatakse verbide liikumispoole või paiknemise tähistamiseks: ta tuleb siia, ta läheb sinna. Need sõnad võivad seostuda ka nimesõna või kohaga, väljendades täpsemalt asukohta: ta on siin koolis, linnas on rahulik. Küsimustes ilmnevad: Kus sa oled? Kus sa lähed? Kust sa tuled? Nende vastused võivad sisaldada kohtmääärsõnu või ebamääraseid vorme nagu kusagil.

Erinevus eessõnadest. Kohtmäärsõnad on sageli sõltumatud sõnad, mis võivad lauses seista ilma täiendava nimeaugu; eessõnad (prepositions) nõuavad sageli nime- või suitsiatiivset lausesõnade komplekti, millega väljendatakse suhet, ning neid kasutatakse koos vastava käänete või nimfraktsioonide osaga. Näiteks ta on siin vs ta on koolis; mõlemad väljendid kirjeldavad kohta, kuid struktuur ja kasutus võivad erineda sõltuvalt lausest.

Seotud terminid hõlmavad liikumise suunda väljendavaid vorme ja ebamääraseid kohti. Kohtmäärsõnad on oluline vahend kohtade ja liikumise täpseks kirjeldamiseks ning neid kasutatakse laensõlmede ja liikumisverbide kõrval sageli igapäevases keelepraksis.