Kogukonnapõhisele

Kogukonnapõhisele lähenemisele viitab mõiste, mille kohaselt programmid ja meetmed arendatakse ning ellu viiakse peamiselt kohalike kogukondade kaasamise ja juhtimise kaudu. See rõhutab kohaliku teadmuse, vajaduste ja omandi tähtsust ning püüab suurendada osaluse ja vastutuse taset kogukonnas.

Põhielemendid hõlmavad allatõmbuvat (bottom-up) otsustusprotsessi, osaluslikku kavandamist ja koostööd; kohaliku teadmuse ja kogemuse kasutamist; suutlikkuse suurendamist kogukonnas ning pikaajalise omandi- ja vastutustunde arendamist; ning tihedamat koostööd avaliku sektori ja mittetulundusühingute vahel.

Kasutusalad hõlmavad tervishoidu, arengukoostööd, haridust, keskkonda ja loodusressursside haldamist, kriiside juhtimist ning laiemalt kogukondlikke algatusi, mis on suunatud kohalikele vajadustele ja ressursi arendamisele. Kogukonnapõhised lähenemised võivad hõlmata nii tervishoiu tööjõu kaasamist kui ka kogukondlike ruumide ja otsustusprotsesside loomist.

Eelised hõlmavad suuremat sobivust ja vastavust kohalikele vajadustele, suuremat omandi- ja vastutustunnet, paremat püsivust ja kohanemisvõimet, ning potentsiaalselt tõhusamat ressursside kasutamist ja kulude juhtimist. Selline lähenemine võib tugevdada vastupanu kriisidele ning suurendada kogukonna usaldust ja legitimatsiooni.

Väljakutsed hõlmavad ebavõrdsust ja esindatuse tagamist, mis võib tekkida kui teatud rühmad domineerivad; piiratud ressursid ja võrgustikud; risk tokenismile; tulemuste mõõtmise keerukus; ning vajadus tagada järjepidevus ja sujuv koostöö erinevate osapoolte vahel. Ettevõtmise edukus sõltub tugeva kaasatuse, selgete eesmärkide ja avatud kohalike struktuuride olemasolust.