Kliimavööndite

Kliimavööndid on suurgeograafiline jaotus, kus pikaajaline kliima on sarnane. Nende moodustamisel mõjutavad peamised tegurid laiuskraad (lõunasuunaline päikesekiirgus), kõrgus, merekaugus, ookeanivoolud ja maastik. Kliimavööndite mõiste aitab kirjeldada ja võrrelda ökoloogilisi süsteeme, põllumajandust ning inimtegevust erinevates piirkondades. Rahvusvaheliselt kasutatakse peamiselt Köppeni kliimaklassifikatsiooni, mis jagab kliima viide suuremasse kategooriasse, lisaks mägisele ja mitmetele alamklassifikatsioonidele.

Peamised kliimavööndid on:

- Troopiline kliima (A) – temperatuur püsib igal kuul üle 18°C; sademete hulk on sageli kõrge ning muster võib olla monsooniline.

- Kuiva kliima (B) – sademete hulk on madal; hõlmab kõrbeid ja steppe, kus vihma tuleb harva.

- Mõõdukas kliima (C) – talved jahedad või leebed, suved soojad; sademete hulk on keskmine.

- Külm kliima (D) – talved on pikad ja külmad, suved suhteliselt lühikesed; sademete kogus varieerub.

- Polaarne kliima (E) – peaaegu kogu aasta on väga külm; lühikesed soojad perioodid on haruldased.

- Mägi-/kõrgmäestikukliima (H) – kõrguste tõttu tekitab erinevaid kliimavöönde ühel territooriumil; temperatuur langeb kiiresti ja sademed võivad suureneda.

Kliimavöönde piirid on dünaamilised ja võivad kliimamuutuste tõttu liikuda. Nende mõistmine aitab paremini kavandada elukeskkonda, maaviljelust ja loodusvarade kasutust.