Kliimauuringu

Kliimauuring on teadusharu, mis uurib Maa kliimasüsteemi toimimist, varieerumist ja muutusi ning nende põhjuseid. See hõlmab atmosfääri, ookeane, krüosfääri ja maismaapinda ning süsiniku- ja energiatüklit. Kliimauuringu eesmärk on mõista loomulikku varieeruvust, inimtegevuse mõju ning kuidas kliima tulevikus muutuda võib.

Uurimistöös kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, sealhulgas vaatlusi maapealsetest võrkudest ja satelliitandmetest, merest ja atmosfäärist saadud andmeid, paleoklimatoloogia tõendeid ning arvutimudeleid. Analüüside põhjal hinnatakse kliimamuutuste ulatust ja kiirust ning tehakse atribuutioonianalüüse inimtegevuse ja loodusliku varieeruvuse vahel. Andmed jagatakse avatud kujul ja analüüsid peaksid olema reprodutsed.

Peamised valdkonnad on kliimasüsteemi dinamika ja füüsika, kliimamudelid ja süsinikutsüklid, paleoklimatoloogia, kliimamuutuste mõju hindamine ning kliimiteenused ja riskiinfo arendamine.

Tulemused annavad sisendi poliitika kujundamisel, kohanemis- ja vähendamisstrateegiate jaoks, riskide hindamisel ning infrastruktuuri ja linnade planeerimisel.

Rahvusvahelisel tasandil koordineeritakse kliimauuringut mitmete programmide kaudu; IPCC on selle valdkonna olulisim rahvusvaheline koostööplatvorm. Riiklikud meteoroloogia- ja keskkonnaasutused, ülikoolid ning uurimiskeskused teevad koostööd andmete, mudelite ja analüüside jagamisel.

Ajalugu ulatub 19. sajandi esimestest teooriatest kuni tänapäevase globaalse koostööni kliimamuutuste hindamisel ja kliimapoliitika toetamisel.