Kiirgusega

Kiirgusega on Eesti keele comitatiivne vorm, mis viitab kiirgusest või kiirgusega seotud olukorrale. Sõna moodustub kiirgus nimisõnast koos sufiksiga -ga, ning seda kasutatakse lausetes nagu kiirgusega kokkupuude või kiirgusega seotud riskid. Vormi kasutamine on levinud nii tehnilises kui ka meditsiinilises ja ohutusega seotud keelestikust, kus tähendatakse kaasatust kiirgusest või selle mõjust.

Kasutusvaldkonnad ja näited hõlmavad meditsiini, tööstust, radioloogilist diagnostikat, ohutusalast teavitust ja keskkonnauuringuid. Näiteks öeldakse kiirgusega kokkupuude tööks või kiirgusega seotud riskid viitavad olukordadele, kus kiirgus mõjutab inimesi või keskkonda. See vorm aitab eristada kiirgust kui nähtust ning selle mõju või seost teatud tegevustega.

Kiirgus jaguneb laias laastus ioniseerivaks ja mitteioniseerivaks. Ioniseeriv kiirgus (näiteks röntgen- ja gamma-kiirgus ning alfa- ja beeta osakesed) võib rakud kahjustada ja pikaajalise kogemusega suurendada terviseriske. Mitteioniseeriv kiirgus hõlmab elektromagnetvälju ja kiirgust, mida tavaliselt käsitletakse mehhaaniliselt vähem kahjuliku, kuid suurte või pikaajaliste koostoimetega võivad ohud suureneda. See jaotus aitab mõista kiirgusega seotud ohutusega tegelemise põhitõdesid.

Kaitse ja mõõtmine keskenduvad kiirguse mõju vähendamisele ning doosi jälgimisele. Olulised põhimõtted on kauguse suurendamine, kiirgusjuhiste järgimine, sobivad kilbid ja kaitsevahendid ning dosimeetriline jälgimine. Dieet või töökorraldus võivad olla ümber korraldatud ALARA printsiibi—nii “nii vähe kui võimalik, nii lähedal kui vaja”—alusel. Dooside ja annuste hindamiseks kasutatakse SI-ühikuid Grey (Gy) ja sievert (Sv).

Kokkuvõttes on kiirgusega tähistatud vorm oluline termin tehnilises ja ohutusalases keelestikus, mis aitab kirjeldada kiirguse kaasatust, mõju ja vajalikku kaitset erinevates kontekstides.