Kiirenduse

Kiirendus ehk kiirenduse suurus on füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha kiiruse muutumise kiirust ja suunda ajas. Kuna kiirus on vektori suurus, on ka kiirendus vektor ning selle suurus koos suunaga määrab keha liikumise. SI-s mõõdetakse kiirendust ühikutes m/s^2.

Kui kiirendus on konstantne, muutub kiirus ajas lineaarsete seaduspärasuste järgi: v(t) = v0 + a t. Sellega kaasneb keha asukoha muutus s(t) = s0 + v0 t + (1/2) a t^2. Samuti kehtib v^2 = v0^2 + 2 a (s − s0). Need võrrandid kehtivad klassikalises mehaanikas.

Kiirendus on vektor, seega arvestatakse nii suurust kui suunda. Kõverjoonelises liikumises eristatakse tangentsiaalset kiirendust a_t = dv/dt ja normaalset kiirendust a_n = v^2/ρ, kus ρ on kõverjoone raadius. Üldine kiirendus on a^2 = a_t^2 + a_n^2.

Gravitatsiooniline kiirendus g Maa peal on ligikaudu 9,81 m/s^2 ning kirjeldab keha’s langevat liikumist Maa gravitatsiooni mõjul. G võib varieeruda kõrguse ja asukoha tõttu.

Mõõtmine ja rakendused: kiirendust mõõdetakse kiirenduskelladega (accelerometerid), mis on levinud nutiseadmetes, sõidukites ning teaduslikes instrumentides. Kiirendust kasutatakse laialdaselt nii klassikalises mehhaanikas kui ka kosmoseuuringutes, inseneritehnikas ja bioloogilistes süsteemides, kus on oluline liikumise kiiruse jaotumine ja mõju.