Keskküttesüsteem

Keskküttesüsteem, tuntud ka kui küttekeha või küttesüsteem, on ehitise või ruumi kütmiseks loodud tehniline lahendus. Selle peamine eesmärk on tagada mugav ja ühtlane temperatuur siseruumides, neutraliseerides soojuskaod väliskeskkonda.

Keskküttesüsteemid jagunevad mitmesse põhikategooriasse, sõltuvalt soojusallikast ja soojusjaotuse meetodist. Tuntuimad tüübid on veeküttesüsteemid, kus soojusallikas (näiteks katel) soojendab vett, mis seejärel ringleb radiaatorites või põrandaküttes, vabastades soojust ruumi. Õhkküttesüsteemid seevastu soojendavad õhku ja jaotavad seda kanalite kaudu. Elektrilised küttesüsteemid kasutavad otse elektrit soojusallikana, näiteks elektriradiaatorid või elektriküte.

Keskküttesüsteemi olulised komponendid hõlmavad soojusallikat (katel, soojuspump, kamin, elektriküte), soojuskandjat (vesi, õhk, elekter), torusid või kanaleid soojusjaotuseks ning küttekehasid (radiaatorid, konvektorid, põrandaküte, õhusuunajad). Juhtimissüsteem, sealhulgas termostaadid, reguleerib temperatuuri ja töörežiimi.

Keskküttesüsteemi valikul võetakse arvesse hoone soojustusastet, suurust, kliimatingimusi, kütusekättesaadavust ja majanduslikke tegureid. Tänapäevased süsteemid on sageli energiasäästlikud ja kasutavad taastuvenergiat, et vähendada keskkonnamõju ja küttekulusid.