Keskkonnasüsteem

Keskkonnasüsteem viitab elusorganismide kogukonnale, mis koosneb floora, fauna ja mikroorganismidest, ning nende mitteeluosadest, nagu õhk, vesi ja maa, mis on omavahel interakteeruvad kui üks funktsionaalne üksus. Need süsteemid võivad varieeruda suuruse ja keerukuse poolest, alates väikestest veekogudest ja metsatükkidest kuni suurte biomide ja biosfäärini.

Iga keskkonnasüsteemi põhikomponentideks on abiootilised ja biootilised tegurid. Abiootilised tegurid on mitteeluosad, sealhulgas kliima, toitained, valgus, temperatuur ja vee kättesaadavus. Biootilised tegurid hõlmavad elusorganisme, sealhulgas tootjaid (taimed), tarbijaid (loomad) ja lagundajaid (bakterid ja seened).

Keskkonnasüsteemides toimub pidev energia ja ainete ringlus. Päikeseenergia on enamiku keskkonnasüsteemide peamine energiaallikas, mille tootjad muundavad keemiliseks energiaks fotosünteesi kaudu. See energia kandub seejärel toiduahelate ja toiduvõrkude kaudu tarbijatele. Aineid, nagu süsinik, lämmastik ja vesi, ringlevad süsteemis pidevalt, muutes oma vormi ja asukohta.

Keskkonnasüsteemid on dünaamilised ja võivad muutuda mitmesuguste tegurite, sealhulgas looduslike protsesside, nagu vulkaanipursked ja metsatulekahjud, ning inimtegevuse, nagu metsade raiumine ja reostus, mõjul. Tasakaalus keskkonnasüsteemid on ühiskonnale olulised, pakkudes elutähtsaid teenuseid, nagu puhas õhk ja vesi, toidu tootmine ja kliimaregulatsioon. Nende süsteemide mõistmine ja kaitsmine on jätkusuutliku tuleviku tagamiseks hädavajalik.