Keskkonnamärgised

Keskkonnamärgised on kaupade ja teenuste peal kasutatavad märgistused, mis viitavad nende keskkonnamõju paremale tasemele kogu elutsükli jooksul. Need on sageli vabatahtlikud, kuid mõni märgis võib olla seotud seadusandlike nõuetega. Keskkonnamärgisega toode või teenus pakub tarbijale selget viidet, et selle tootmis-, kasutus- või jäätmetegevus on keskkonnasõbralikum võrreldes sarnaste toodetega.

Kõige laialdasem on I tüüpi (Type I) märgis, mis põhineb mitmekriteeriumilisel hindamisel ja nõuab sõltumatut kinnitust. II tüübi märgis on enesekinnitusega ning ettevõte deklareerib oma keskkonnatingimusi. III tüüpi märgis, ehk keskkonnapõhiste andmete deklaratsioon (EPD), esitab kvantitatiivseid andmeid ning nõuab kolmanda osapoole kontrolli. Euroopa Liidus on kõige tuntum EU Ecolabel, mis on Type I märgis ja kehtestab laiaulatuslikud kriteeriumid erinevatele tootekategooriatele. Lisaks on olemas riiklikud või regioonipõhised märgised, nagu Nordic Swan, ning energiamärgised tootekategooriates.

Eestis on keskkonnamärgised osa tarbijate valikut mõtestavast märgistuste maastikust. Siin viitavad märgised Euroopa Liidu Ecolabelile ja teistel vabatahtlikel süsteemidel, mida kontrollivad akrediteeritud institutsioonid vastavalt kehtivatele kriteeriumidele. Märgistused võib leida erinevatelt tootekategooriatelt, alates puhastusvahenditest ja tekstiilidest kuni ehitusmaterjalideni, ning nende kasutamine nõuab märgise aluseks oleva süsteemi järgimist.

Keskkonnamärgiste eesmärk on suurendada tarbijate informatsiooni ja ergutada ettevõtteid parenduste poole. Need aitavad võrdlemisel ning võivad suunata tarbijaid jätkusuutlikumaid valikuid, kuid ei taga kogu ettevõtte praktika täielikku jätkusuutlikkust ja kriteeriumid võivad ajas muutuda ning neid tuleb regulaarselt uuendada.