Kahjuhüvitist

Kahjuhüvitist on rahaline kompensatsioon, mille kannatanu võib nõuda või mida kohus võib määrata kahju tekitanud isiku süül või lepingu rikkumise tõttu. Selle eesmärk on viia kannatanu olukorda, mis oleks olnud enne kahju juhtumist, peamiselt majandusliku kahju kontekstis. Kahjuhüvitist reguleerivad võlaõigussalad ja lepingulised kohustused, ning selle rakendamine sõltub kahju tõendamisest, põhjuslikust seosest ning kahju suuruse hindamisest.

Alused ja ulatus: kahjuhüvitist saab valdamise aluseks tavaliselt kahju tekitanud teo või kohustuse rikkumise ning süü või hooletuse olemasolu. Nõuet võib esitada kahju tekkimisele järgnenud ajal ning kahju suurus tuleb tõendada. Tavapäraselt käsitletakse kahju kui otsest kahju (kulud, meditsiiniline ravi, taastusravi, kahjumlikud tulud) ning vajadusel ka tulevikukahju. Mõnel juhul võib arvesse tulla ka ebamateriaalne kahju, näiteks mainekahju, sõltuvalt kehtivast õigusest ja asjaoludest.

Protsess ja piirangud: kahjuhüvitise nõude esitamine võib juhtuda kokkuleppega osapoolte vahel või kohtuabil. Vajalik on asjakohaste tõendite kogumine ja kahju suuruse ning põhjusliku seose näitamine. Nõude aegub vastavalt õigusaktidele; üldiselt kehtivad kindlad limitingud, mis sõltuvad kahju liigist ning kohustuse tüübist. Kohtu või vahendaja kaudu saavutatud lahendus peab olema kooskõlas Eesti võlaõigusseaduse põhimõtetega.

Seotud mõisted: kahju, kahju hüvitamine, Võlaõigusseadus.