Külmumisvahemikud

Külmumisvahemikud, tuntud ka kui sulamispunktide ja jäätumispunktide vahemikud, viitavad temperatuurivahemikule, mille jooksul aine muutub tahkest seisundist vedelaks või vastupidi. Puhtad ained sulavad ja jäätuvad kindlal temperatuuril. Siiski, paljud ained, eriti segud, nagu soolalahused või sulamid, ei sula või jäätu ühel temperatuuril, vaid temperatuuride vahemikus.

Selle vahemiku laius sõltub segu koostisest ja komponentide omadustest. Näiteks puhta vee jäätumispunkt on 0 kraadi Celsiuse järgi, kuid soolalahuse jäätumispunkt võib olla madalam ja sellel on jäätumispunktide vahemik. Kui vesi hakkab jäätuma, eemaldatakse lahustunud sool lahuse sisemusest, muutes ülejäänud vedeliku kontsentratsiooni ja langetades selle jäätumispunkti veelgi. Sama protsess toimub ka sulamisel, kus temperatuur peab tõusma teatud piirini, et kogu aine saaks täielikult sulada.

Külmumisvahemikke on oluline mõista paljudes rakendustes. Näiteks autode antifriisi kontsentratsiooni määramisel on tähtis teada, millise temperatuurini vedelik külmumata jääb. Samuti on materjaliteaduses oluline teada sulamispunktide vahemikke, et tagada soovitud materjalide omaduste saavutamine. Kemialaborites kasutatakse sulamis- ja jäätumispunktide määramist ainete puhtuse kontrollimiseks, kuna lisandid tavaliselt laiendavad seda vahemikku.