Kõnesünteesisüsteemid

Kõnesünteesisüsteemid, tuntud ka kui tekstist kõneks (Text-to-Speech, TTS) süsteemid, on tehnoloogiad, mis muundavad kirjaliku teksti kõneks. Need süsteemid kasutavad keerukaid algoritme ja andmebaase, et luua loomulikku ja mõistetavat inimkõnet. Põhiomadused hõlmavad hääle valikuvõimalusi, kiiruse ja helikõrguse reguleerimist ning emotsioonide jäljendamist.

Kõnesünteesisüsteemid jagunevad üldiselt kaheks peamiseks tüübiks: konkatatiivsed ja sünteetilised. Konkatatiivsed süsteemid ühendavad eelnevalt salvestatud kõneühikud, nagu foneemid või difoonid, et moodustada sõnu ja lauseid. Sünteetilised süsteemid aga genereerivad kõnet matemaatiliste mudelite abil, mis jäljendavad inimkõne füüsikalisi omadusi. Tänapäeval on populaarsed ka neuraalvõrkudel põhinevad süsteemid, mis pakuvad sageli kõige loomulikumat kõla.

Rakendusalad on laialdased. Kõnesünteesi kasutatakse abivahendina nägemispuudega inimestele, kõnehäiretega inimeste toetamisel, autode navigatsioonisüsteemides, virtuaalassistentides nagu Siri või Alexa ning e-õppe platvormidel. Samuti on see oluline osa rahvusvahelise suhtluse tööriistades, võimaldades tekstide kiiret tõlkimist ja esitamist kõnelises vormis.

Areng on olnud kiire, liikudes varasemate robotlikest ja mitteeristatavatest häältest järjest loomulikumate ja väljendusrikkamate kõnesünteesisüsteemideni, mis suudavad edasi anda ka nüansse ja emotsioone.