Jälgimistegevused

Jälgimistegevused on tegevused, mille eesmärk on koguda teavet isikute, rühmade või organisatsioonide kohta ning jälgida nende käitumist ja toimimisviise. Neid viivad ellu tavaliselt õiguskaitse- ja julgeolekuasutused ning mõnel juhul teised volitatud institutsioonid, järgides kehtivaid seadusi ja eeskirju.

Jälgimistegevused võivad olla nii füüsilist kui ka digitaalset laadi. Füüsiline jälgimine tähendab isiku liikumise ja tegevuste jälgimist avalikus või kontrollitud keskkonnas. Digitaalne jälgimine hõlmab andmete kogumist ja analüüsi elektroonilise side, digitaalse jalajälje ning seotud süsteemide abil ning võib kasutada erinevaid tehnoloogilisi vahendeid ja andmebaase. Mõnikord kaasatakse ka informantide kaasamist või peidetud töömeetodeid, et saada täiendavat teavet.

Tegevuste teostamine peab toimuma seaduslikult ning järgima eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse põhimõtteid. Sageli on vajalik kohtu või mõne muu sõltuva järelevalve organi luba või volitus ning operatsioonide läbipaistvus on tagatud järelevalve ja vastutuse kaudu.

Jälgimistegevused leiavad rakendust ennekõige kriminaalmenetluses ja julgeolekuga seotud valdkondades, kuid neid kasutatakse mõnevõrra ka era- ja ettevõtlusvaldkonnas turva- ja riskihindamise eesmärkidel. Ühiskondlikud väljakutsed on tasakaal privaatsuse ja avaliku ohutuse vahel ning tehnoloogilise arengu kiirus, mis suurendab andmete kogumise ja töötlemise potentsiaali.