Juuksejuurast

Juuksejuurast on juuksekarva osa, mis paikneb juuksefolliikulisse nahas. See on juukse kinnitumise ja kasvu alus ning selle verevarustus ja närviühendused annavad juuksekasvuks vajalikku stimulatsiooni. Juuksejuure lähedal asub dermaalne papill, mis mängib olulist rolli toitainete vedamisel folliikulisse ja kasvusignaalide edastamisel.

Folliikulil on kasvupunkt, kust juukserakud jagunevad ja juuksekarv kasvab. Dermaalne papill varustab folliikulit verega; melanotsüüdid paiknevad lähedal ning toodavad melaniini, mis määrab juuksevärvi. Juukusejuure ümber paiknevad rakud, sealhulgas tüvirakud, tagavad folliikuli pikaajalise regeneratsiooni.

Juukkaskasvu tsükkel koosneb kolmest etapist: kasvuperiood (anagen), vaibumisperiood (catagen) ja puhkeperiood (telogen). Anagenis juukse kasvab aktiivselt; catagen on lühike üleminekuperiood; telogen on puhkeperiood, millal juukse on passiivses olekus ja lõpuks välja kukub. Anageni kestus varieerub piirkonniti ning scalp-juustes võib olla mitu aastat.

Seotud tingimused ja diagnostika: juuksejuurast tulenevad nähtused annavad teavet juuksekadu põhjuste kohta. Hormonaalsed muutused, toitainete puudus (näiteks raua ja valkude puudus), stress ja vanus võivad juuksejuure toimimist mõjutada. Alopeetsia ja telogeeniline effluvium on tavalised seisundid, mis puudutavad juukkas kasvu ja kinnitumist.

Juuksejuurast on oluline mõiste juuksebioloogia ja dermatoloogia vallas; selle tervis sõltub nii geneetikast kui ka keskkonnateguritest ning hea juuksehooldusega on võimalik toetada juuksejuure funktsiooni.