Interpolatsiooniprotsess

Interpolatsiooniprotsess on meetod, mida kasutatakse tundmatute andmepunktide väärtuste ennustamiseks, kui teame teatud tuntud andmepunkte. See tähendab, et kui meil on rida punkte, mille koordinaadid me teame, siis interpolatsiooniprotsess aitab meil leida väärtuse mingil vahepealsel koordinaadil. Peamine eesmärk on leida funktsioon, mis läbib kõik tuntud andmepunktid.

Eristatakse mitmeid interpolatsioonimeetodeid, millest kõige lihtsam on lineaarne interpolatsioon. Lineaarne interpolatsioon eeldab, et kahe tuntud punkti vahel muutub väärtus ühtlaselt. Teised levinumad meetodid hõlmavad polünoominterpoleerimist, kus funktsiooniks valitakse polünoom, mille aste vastab punktide arvule. Splainterpolatsioon on veel üks meetod, mis kasutab mitmeid madalama astme polünoome, et saavutada sujuvamaid tulemusi.

Interpolatsiooniprotsessi rakendatakse paljudes valdkondades, sealhulgas graafikas, signaalitöötluses, statistikas ja inseneriteaduses. Näiteks kasutatakse seda pildikvaliteedi parandamiseks, kui pilti suurendatakse, või andmete lünkade täitmiseks, kui mõned mõõtmised on puudu. Valitud interpolatsioonimeetodi sobivus sõltub sageli konkreetse probleemi olemusest ja nõutavast täpsusest. Tulemus on alati hinnang, mitte täpne väärtus, kuna see põhineb olemasolevate andmete ekstrapoleerimisel.