Interaktsiooni

Interaktsioon on vastastikmõju kahe või paari rohkem süsteemi, objekti või olendi vahel, mille käigus mõjutused võivad olla suunatud ja mõju tugevus või suund sõltub kontekstist. Mõiste on kasutusel erinevates teadusvaldkondades ja kirjeldab seotust, sõltuvust ning vastastikust mõju.

Füüsikas on interaktsioonide aluseks neli põhijõudu: gravitatsioon, elektromagnetism ning tugeva ja nõrga tuumainteraktsioonid. Need jõud avalduvad väljade ja vahendajate kaudu, näiteks fotoonide või bosonite abil. Keemias ja materjaliteaduses kirjeldavad interaktsioonid molekulide ja aatomite vahelisi sidemeid ning jõude, mis määravad ainete struktuuri, reaktiivsuse ja omadused. Näideteks on hüdrogeenilised sidemed, iooni- ja kovalentsed sidemed ning van der Waalsi jõud.

Bioloogias hõlmavad interaktsioonid rakulist signaalsust, retseptoreid ja signaaliredaktorit, mis koordineerivad rakkude kasvu, arengut ja vastuseid keskkonnamuutustele. Interaktsioonid moodustavad organismidevahelisi vahekordi ja rakkudevahelisi suhteid, mis on elutegevuse alus.

Sotsiaalteadustes tähistab interaktsioon inimeste või gruppide vahelist suhtlust, koostööd, konflikte ja kultuurilisi protsesse. Uuringud keskenduvad kommunikatsioonile, käitumuslikele mustritele ning sotsiaalsete võrkude ja institutsioonide mõjudele.

Tehnoloogias ja infotehnoloogias on interaktsioon sageli inimeste ja tehnoloogia vaheline mõju; human–computer interaction (HCI) uurib, kuidas kasutaja ja süsteem omavahel mõjuvad ja kuidas kasutajasõbralikkust parandada. Statistikas võib interaktsioon tähistada olukorda, kus ühe muutuja mõju sõltub teise muutuja tasemest, ilmudes mudelites kui interaktsiooni efekt.