Infrapunatemperatuurimõõtja

Infrapunatemperatuurimõõtja, tuntud ka kui infrapunatermomeeter või mittekontaktne termomeeter, on seade, mis mõõdab temperatuuri pinna infrapunakiirgusest. Iga objekt, mille temperatuur on absoluutse nullpunktist kõrgem, kiirgab infrapunakiirgust. Infrapunatemperatuurimõõtja tuvastab selle kiirguse ja teisendab selle temperatuuri näiduks.

Nende mõõtjate peamine eelis on võime mõõta temperatuuri ilma füüsilise kontaktita. See muudab need ideaalseks rakendusteks, kus kontakt on võimatu, ohtlik või ebasoovitav, näiteks kõrgel temperatuuril olevate objektide, liikuva varustuse, elektriliste komponentide või hügieenilistel põhjustel. Neid kasutatakse laialdaselt tööstuses, meditsiinis, toiduhügieenis ja kodumajapidamises.

Infrapunatemperatuurimõõtja koosneb tavaliselt optilisest süsteemist, mis fokuseerib infrapunakiirguse detektorile, ja elektroonikast, mis töötleb detektori signaali ja kuvab temperatuurinäidu. Mõõtmise täpsus sõltub mitmest tegurist, sealhulgas objekti emissiivsusest (kui hästi objekt kiirgab), kaugusest ja ümbritsevast keskkonnast. Enamik infrapunatermomeetreid võimaldab kasutajal seadistada emissiivsuse vastavaks objektile.

Meditsiinilised infrapunatermomeetrid, nagu otsmikutermomeetrid, on muutunud populaarseks kiire ja mitteinvasiivse temperatuurimõõtmise meetodina, eriti laste puhul. Tööstuses kasutatakse neid sageli masinate, mootorite ja elektrisüsteemide seisundi jälgimiseks, et tuvastada võimalikke probleeme enne, kui need tõsiseks probleemiks muutuvad.