Infrapunadetektorid

Infrapunadetektorid, ka infrapunaandurid, on seadmed, mis tuvastavad ja mõõdavad infrapunakiirgust. Infrapunakiirgus on elektromagnetiline kiirgus, mis asub nähtava valguse spektri ja mikrolainete vahel ning mida enamik objekte kiirgab soojuse kujul. Infrapunadetektorid töötavad, muutes selle kiirguse elektriliseks signaaliks, mida saab seejärel töödelda ja analüüsida.

On olemas kahte peamist tüüpi infrapunadetektoreid: termilised ja fotonilised. Termilised detektorid reageerivad infrapunakiirguse temperatuuri tõusule, mida nad neelavad. Need on sageli odavamad ja neid saab kasutada laias temperatuurivahemikus, kuid nende reageerimiskiirus on tavaliselt aeglasem. Populaarsed termilised detektorid on termopaarid, termistorid ja bolomeetrid. Fotonilised detektorid reageerivad otse infrapunafotonite energiaga. Need on tavaliselt tundlikumad ja kiirematoelised kui termilised detektorid, kuid võivad olla kallimad ja vajada jahutamist, et vähendada termilist müra. Näited fotonilistest detektoritest on InGaAs, HgCdTe ja PbS detektorid.

Infrapunadetektoreid kasutatakse paljudes rakendustes. Nendeks kuuluvad tööstuslik temperatuuri mõõtmine, meditsiinidiagnostika (nt palaviku tuvastamine), turvasüsteemid (liikumisandurid), öönägemisseadmed, astronoomia ja kaugseire. Samuti mängivad need olulist rolli materjaliteaduses ja keemias, kus neid kasutatakse erinevate ainete koostise analüüsimiseks nende infrapunaspektrite alusel. Infrapunatehnoloogia jätkuv areng suurendab nende detektorite täpsust, tundlikkust ja mitmekülgsust.