Informatsiooniasümmeetria

Informatsiooniasümmeetria kirjeldab olukorda majanduslikes või muudes tehingutes, kus ühel osapoolel on oluliselt rohkem või paremat informatsiooni kui teisel. See erinevus võib mõjutada otsustamisprotsesse ja viia turu ebatõhususeni.

Peamised informatsiooniasümmeetria vormid on varjatud tegevus ja varjatud iseärasused. Varjatud tegevus tekib siis, kui ühe osapoole tegevused pärast tehingut ei ole teise osapoole jaoks täielikult jälgitavad. Näiteks võib töötaja pühendada vähem pingutusi, kui tema tööd ei ole täielikult kontrollitav. Varjatud iseärasused ilmnevad enne tehingut, kus üks osapool teab oma omadustest rohkem kui teine. Auto müügiks pakkuja teab oma auto seisukorrast rohkem kui potentsiaalne ostja, mis võib viia "õunte ja sidrunite" probleemini, kus ainult halvad tooted jäävad turule.

Informatsiooniasümmeetria võib põhjustada nii negatiivset valikut (adverse selection) kui ka moraalset riski (moral hazard). Negatiivne valik ilmneb enne tehingut, kus halvem kvaliteet või omadused on tõenäolisemalt esindatud. Moraalne risk tekib pärast tehingut, kus üks osapool võtab rohkem riske, kuna teine osapool kannab nende tagajärgi.

Selle probleemi leevendamiseks kasutatakse mitmesuguseid mehhanisme, sealhulgas garantii, brändingu, sertifitseerimise, lepinguvormide disaini ja reputatsiooni loomist. Informatsiooniasümmeetria mõistmine on oluline nii majandusteaduses kui ka praktilises ärinduses, et paremini mõista turukäitumist ja töötada välja tõhusamaid lahendusi.