Indutseerijad

Indutseerijad on ained või signaalid, mis suurendavad geenide või ensüümide ekspressiooni. Need toimivad geneetilises reguleerimises tavaliselt vabastades repressiooni või aktiveerides transkriptsiooni ning neid seostatakse regulaatorvalgudega või signaliseerimisradadega.

Bakterites on klassikaline näide lac-operon, mida indutseerib ühend, mis seob repressori ja võimaldab transkriptsiooni. Laborites kasutatakse sageli sünteetilist induktor IPTG-d, mis ei metaboliseeru ja tagab stabiilse ekspressiooni.

Eukaryoottides ja inimorganismides võivad indutseerijad reguleerida ekspressiooni erinevate signaaliradade kaudu või epigeneetiliste mehhanismide abil. Näited hõlmavad signaaliülekande manuaale ning geneetiliste indutseerijate kasutamist uurimustes. Meditsiinis ja farmakoloogias viitab mõiste sageli ainetele, mis suurendavad metaboliseerivate ensüümide sünteesi, näiteks tsütokroom P450 (CYP) ensüümide aktiivsust. Näited: rifampitsiin ja fenobarbitaal.

Biotehnoloogias kasutatakse indutseerijaid geeni- ja konstruktsioonielementide kontrollimiseks. Näiteks Tet-on ja Tet-off süsteemides reguleerib doxycycline (doktsükliin ekspressiooni) geenide aktiivsust. Indutseerijad võivad teiste ravimitega ja ainevahetusega koostoimes olla olulised ning nende toimemehhanism ja kõrvalmõjud on valdkonna uurimise keskmes.

Seotud mõisted hõlmavad transkriptsioonifaktoreid, repressiooni, signaaliradasid, lac-operoni ning genete kontrollimise süsteeme.