Implosiooniprotsess

Implosiooniprotsess kirjeldab füüsikalist nähtust, kus objekt laguneb või deformeerub sissepoole suunatud jõu mõjul. Erinevalt plahvatusest, kus aine paiskub väljapoole, surub implosioon objekti kokku enda keskele. See juhtub tavaliselt siis, kui objekti välispinnal olev rõhk on oluliselt suurem kui selle sisemus.

Üks tuntud implosiooniprotsessi näide on süvaveesõidukite kokkuvarisemine. Kui süvaveesõiduk laskub sügavale ookeani, suureneb veesurve väljastpoolt. Kui konstruktsioon ei suuda seda rõhku taluda, surub vesi sõiduki kokku, põhjustades selle implosiooni. Samuti võib implosioon tekkida, kui objekt sisaldab ainet, mis pärast reaktsiooni või temperatuuri muutust tekitab suure vaakumi, jättes objekti välispinna suurele atmosfäärirõhule vastupanuta.

Purustatud toru või muu õõnsa objekti sissepoole kukkumise korral, kui rõhk väljaspool on oluliselt kõrgem kui sees, võib samuti toimuda implosioon. Tähtede elu lõppjärgus võib väga massiivsete tähtede puhul toimuda gravitatsiooniline implosioon, mis viib musta augu või neutronitähe tekkeni. See on tingitud sellest, et tähe enda gravitatsioonijõud hakkab ületama selle sisemist rõhku, mis hoiab seda koos.