Hüpokloriidid

Hüpokloriidid on hüpokloorhappe (HClO) soolad või estrid. Neid iseloomustab hüpokloriidioon, ClO-. Hüpokloriidioon on tugev oksüdeerija ja pleegitusaine. Hüpokloriidid on enamasti ebastabiilsed, eriti happelises keskkonnas, kus nad lagunevad kiiresti.

Tuntumad hüpokloriidid on leelismuldmetallide ja leelismetalide hüpokloriidid. Tuntuim hüpokloriid on naatriumhüpokloriid (NaClO), mis on tavaline koostisosa valgendites ja desinfitseerimisvahendites. Kaltsiumhüpokloriid (Ca(ClO)2) on samuti laialt kasutatav pleegitus- ja desinfitseerimisainena, eriti veepuhastuses.

Hüpokloriidid tekivad, kui kloor reageerib leeliste või veega leeliselises keskkonnas. Näiteks naatriumhüpokloriidi tootmisel juhuleb naatriumhüdroksiidi (NaOH) reaktsioon klooriga. Hüpokloriidid on tuntud oma antimikroobsete omaduste poolest ja neid kasutatakse laialdaselt haiglate, kodumajapidamiste ja tööstuse puhastus- ja desinfitseerimisprotsessides.

Kuigi hüpokloriidid on tõhusad desinfitseerijad, tuleb neid kasutada ettevaatusega. Kokkupuude nahaga või silmadega võib põhjustada ärritust. Samuti ei tohi neid segada teiste puhastusvahenditega, eriti happeliste ainetega, kuna see võib põhjustada ohtlike gaaside vabanemist.