Hüperinflatsiooni

Hüperinflatsiooni on kiire hinnatõusu periood, kus inflatsioonimäär ületab 50% kuus. See on majanduslik nähtus, mida iseloomustab raha ostujõu drastiline ja väga kiire vähenemine. Majandusteadlased on välja pakkunud mitmeid hüperinflatsiooni põhjuseid, kuid üldiselt peetakse selle peamiseks katalüsaatoriks valitsuse suutmatust oma eelarvepuudujääki kontrollida. Kui valitsus ei suuda tulusid ja kulusid tasakaalustada, võib see raha juurdeprintimise abil rahastada oma tegevusi, mis toob kaasa raha pakkumise suurenemise ja selle väärtuse languse.

Hüperinflatsioonil on mitmeid negatiivseid tagajärgi. See hävitab inimeste säästud ja paneb inimesed oma raha kiiresti kulutama, et vältida selle edasist väärtuse kaotust. See omakorda põhjustab tarbimise suurenemist ja veelgi kiiremat hinnatõusu. Kaubandus muutub keeruliseks, kuna hinnad muutuvad pidevalt ja inimestel on raske kindlaks määrata toodete tegelikku väärtust. Sageli hakkavad inimesed kasutama alternatiivseid vahetusvahendeid, näiteks välisvaluutat või kaupu. Hüperinflatsioon võib põhjustada suurt sotsiaalset ja poliitilist ebastabiilsust. Ajalooliselt on hüperinflatsiooni esinenud mitmetes riikides, sealhulgas Weimari Saksamaal 1920ndatel, Zimbabwes 2000ndatel ja Ungaris pärast Teist maailmasõda. Hüperinflatsiooni lõpetamiseks on tavaliselt vaja rangeid fiskaal- ja rahapoliitilisi reforme, mis taastavad usalduse riigi majandusjuhtimisse.