Hüdroliseeruvad

Hüdrolüüs ehk hüdroliseerumine on keemiline protsess, mille käigus ühend reageerib veega ja laguneb väiksemateks molekulideks. Protsess on levinud nii keemias kui bioloogias ning selle tulemusena tekivad tavaliselt lihtsamad ained, mida saab edasi kasutada või omastada. Hüdroliseeruvad ained on need, mis selle protsessi alla satuvad ja lagunevad vees.

Protsess võib toimuda keemiliselt või ensüümide katalüüsi all. Keemiline hüdrolüüs toimub sageli happelises või aluselises keskkonnas ning kõrgematel temperatuuridel; vees lahustunud ühend lõhustub erinevate sidemete abil. Ensüümsed hüdrolüüside toimuvad spetsiifiliste hüdrolaaside katalüüil ja lõhuvad näiteks glükosiidsidemeid polüsahhariidides, peptiidsidemeid valkudes või estersid lipiidides, võimaldades toodete täpsemat moodustamist.

Peamised näited hõlmavad: tärklis lõhustub hüdrolüüsi teel glükoosiks; tselluloos laguneb glükoosi jääkideks; valgud lagunevad aminohapeteks; lipiidid lõhustuvad glütserooliks ja rasvhapeteks; nukleiinhapped lagunevad nukleotiidideks.

Hüdrolüüsi tähtsus hõlmab seedimist toidus, tööstusprotsesse (valkude või süsivesikute hüdrolüüs) ja biotehnoloogilisi rakendusi, jäätmete töötlemist ning ravim- ja kosmeetikatoodete tootmist. Hüdroliseeruvad ained on tavaliselt vees kergemini lahustuvad ja paremini omastatavad.