Hüdrogeoloogia

Hüdrogeoloogia on geoloogia osa, mis uurib veevarude tekkimist, paiknemist ja liikumist maakoores ning vee ja kivimite omavahelisi suhteid. Põhjavesi on selle valdkonna keskmes, kuid käsitletakse ka pinnavett ja veevahetust erinevate geoloogiliste koosluste vahel. Hüdrogeoloogia hõlmab varude suuruse ja kvaliteedi hindamist, akviferide omaduste kirjeldamist ning vee režiimi, mis määrab veesüsteemide ja maastiku toimimise.

Olulised mõisted on akviferid (veega täidetud kihid kivimites või setetes, mis annavad vett), porosus ja hüdrauliline juhtivus (permeabiliteet). Põhjavee liikumist kirjeldatakse Darcy seaduse abil ning vee sisse- ja väljalaskmist määravad hüdrauliline gradient ja geoloogilised piirid. Taaslaadimine (recharge) ja väljalaskmine (discharge) kirjeldavad, kuidas vesi akviferisse siseneb ja sealt välja voolab.

Uurimismeetodid hõlmavad puuraugude ja seireandmete kogumist, pumpamiskatseid, veekvaliteedi keemiat ja isotoopanalüüse, geofüüsikalisi mõõtmisi (nt elektriline resistiivsus tomograafia) ning hüdrogeoloogiliste mudelite koostamist.

Rakendused hõlmavad põhjaveevarude hindamist ja haldamist, veevarustuse planeerimist ning saastekaitse ja riskianalüüsi, samuti pinnavee ja põhjavee vaheliste interaktsioonide mõistmist ning keskkonnamõjude hindamist. Tulevikus on hüdrogeoloogia keskne nii kliimamuutuste mõju hindamisel kui ka jätkusuutliku veehoolduse ja veeressursside korraldamisel.