Hüdroformülleerimisreaktsioonide

Hüdroformülleerimisreaktsioonid, tuntud ka kui okso-protsessid, on keemilised protsessid, mille käigus alkenid reageerivad süsinikmonooksiidi (CO) ja vesiniku (H2) või sünteesgaasiga, et moodustada aldehüüde. Need aldehüüdid on sageli vaheained erinevate orgaaniliste ühendite, nagu alkoholid, karboksüülhapped ja amiinid, tootmisel. Hüdroformülleerimine on üks suurimaid tööstuslikke rakendusi omavaid heterogeenseid katalüüsi protsesse.

Protsessi üldine valem on RCH=CH2 + CO + H2 → RCH2CH2CHO + RCH(CHO)CH3, kus R on alküülrühm. Reaktsiooni tulemuseks on tavaliselt kaks isomeerilist aldehüüdi, n-aldehüüd ja iso-aldehüüd, mille suhet saab kontrollida katalüsaatori ja reaktsioonitingimustega. Peamised katalüsaatorid on tavaliselt koobalti või roodiumi kompleksid, sageli koos fosfiin-liganditega, mis mõjutavad selektiivsust ja aktiivsust.

Hüdroformülleerimisreaktsioone kasutatakse laialdaselt plastide, sünteetiliste pesuvahendite, ravimite ja lõhnaainete tootmises. Näiteks p-olefiinide hüdroformülleerimine, millele järgneb hüdrogeenimine, on peamine meetod pikkade ahelaga alkoholide tootmiseks, mida kasutatakse plastifikaatorite ja pindaktiivsete ainetena. Roodiumipõhised katalüsaatorid on eriti populaarsed oma kõrge aktiivsuse ja võime tõttu toota suures koguses lineaarseid aldehüüde.