Histoloogilisi

Histoloogilisi on eestikeelne inflekteeritud vorm sõnast histoloogiline, mida kasutatakse histoloogiliste omaduste või nähtuste kirjeldamisel. See vorm esineb näiteks fraasides nagu histoloogilisi preparaate või histoloogilisi omadusi.

Histoloogia on bioloogia ja meditsiini haru, mis uurib kudede mikroskoopilist struktuuri. Uuring keskendub rakkude ja kudede koostisele, nende organitele ning funktsioonidele ning selgitab, kuidas koe struktuur vastab selle rollile organismis.

Protsess hõlmab koe kogumist (biopsia), fikseerimist, parafiiniga imbunud lõikude valmistamist või külmutamist, lõikamist mikrotomiga ning värvimist. Tavapärane värv on hematoksüliin–eosiin (H&E), mis eristab rakke ja sidekude. Mõned meetodid hõlmavad spetsiaalseid värvimisi ning immunohistokeemiat ja elektronmikroskoopiat.

Rakendused: patoloogias aitab histoloogia haiguseid avastada ja klassifitseerida, ühtlasi võimaldab see hinnata kudede arhitektuuri, põletikulisi protsesse ja neoplasmide iseloomu. Histoloogia on oluline ka arengul põhinevate uuringute, organite füsioloogia ja neuroteaduste valdkondades.

Ajalugu: histoloogia kujunes 17.–19. sajandil, mil panustasid Marcello Malpighi ja Jan Evangelista Purkinje ning hiljem arendasid Rudolf Virchow ja teised valgustmikroskoopia ning mikroskoopiliste meetodite kaudu teadmisi kudede struktuurist.