Hinnatõus

Hinnatõus on hindade üldise taseme kasv kaupade ja teenuste turul. See tähendab, et ostjale kulutused kaupade ja teenuste ostmisel suurenevad aja jooksul. Hinnatõusu protsentuaalset kiirust nimetatakse inflatsiooniks; inflatsioon kirjeldab hinnangulise hinnataseme muutumise määra ajas ning seda mõõdetakse tavaliselt aastases või lühema ajavahemiku lõikes.

Hinnatõusu põhjused on mitmekesised. Nõudluse tõusuvõimalus, kui tarbijad ja ettevõtted kulutavad rohkem, võib ajendada hindu üles. Samal ajal võivad tootmiskulud tõusta, näiteks energiahindade või tööjõukulude kasvu tõttu. Maksevahendite kasvu (rahapakkumise suurenemine), vahetuskursside muutused, maksupoliitika jaotuse muutused ning monopolistlik hinnakujundus võivad samuti hinnatõusu kiirendada. Hinnatõus võib olla üldine (kõigi kaupade ja teenuste hindade taseme kasv) või sektoriaalne (nt energia või toidukaubad).

Hinnatõusu mõju on laiapõhjaline. Ostujõud, sissetulekute realisatsioon ja elukalliduse tase sõltuvad sellest, kui kiiresti hinnad tõusevad. Erinevad rühmad võivad hinnatõusust erinevalt mõjutatud saada. Keskpankadele ja valitsustele seejärel võivad hinnatõusu ennetamiseks või ohjeldamiseks sobivaks vastuseks olla rahapoliitilised abinõud (nt intressimäärade tõstmine) ning fiskaalpoliitilised sammud.

Hinnatõusu mõõdetakse peamiselt tarbijate hinnatuse indeksi (CPI) või Euroopa Liidus kasutatava HICP-i abil. Eestis jälgib hinnataseme muutumist Statistikaamet ning tulemused kajastuvad igapäevases mõistlikus infomurrus ning majanduspoliitika dokumendis. Hinnatõusu analüüs sisaldab sageli nii üldist inflatsiooni kui ka sektorite tasandil toimuvaid muutusi.