Hinnastrateegiad

Hinnastrateegiad ehk hinnapoliitikad on ettevõtte kavand hinnatasandite kujundamiseks vastavalt toodete või teenuste väärtusele, kuludele, konkurentsile ja turuolukorrale. Need määravad, kellele ja mis tingimustel hinda kasutatakse ning kuidas hind mõjutab müüki ja kasumit.

Kulusid lisav hinnastus ehk cost-plus põhineb tootmiskuludel plus kindel marginaal. See on lihtne ja stabiilne, kuid ei pruugi kajastada toodete väärtust või turu nõudlust.

Väärtuspõhine hinnastus hindab tarbija jaoks tajutavat väärtust. Hinnastamine arvestab kliendi kasu, alternatiivkulusid ja konkurentsi, et määrata hind, mis peegeldab toodet pakutavat väärtust.

Konkurentsipõhine hinnastus seab hinna vastavalt konkurentide tasemele, hinnamuutustele või turuosale. See sobib tiheda konkurentsiga turgudel ning eeldab hindade jälgimist ja konkurentide reaktsioonide arvestamist.

Läbimishind (penetration pricing) tähistab madala hinda alguses, et suurendada turuosa ja kiirendada turule sisenemist; see võib lühiajaliselt vähendada kasumit, kuid tekitab kaugeleulatuvat tulude kasvu läbi suurema müügi.

Skimmimise hinnastamine ehk skimming-hind on taktika, kus uus toode lansseeritakse kõrge alghinnaga, mille hind järk-järgult langeb. See võimaldab koguda esmatulu erinevatelt tarbijatelt ning katta arenduskulud.

Dünaamiline hinnastamine kohandab hinda vastavalt pakkumise, nõudluse, olukorra ja kliendi profiilile – see on levinud lennupiletite, hotellide ja e-kaubanduse valdkondades.

Psühholoogiline hinnastamine kasutab lõppnumbrilisi vorme (nt 9,99 eurot), hinnasildistamisel ja teiste tunnete mõjutamisel, et vähendada tarbija tajutud hinda ja suurendada konversiooni.

Pakihind ehk bundle pricing pakub mitme toote või teenuse kokkuostu soodsa hinnaga, tihti suurendades ostukorvi suurust ja tarbijate rahulolu.