Hingamisnõudlus

Hingamisnõudlus viitab organismi vajadusele hapniku järele ja süsinikdioksiidi eemaldamise vajadusele. See on üks elutähtsamatest füsioloogilistest protsessidest, mis tagab rakkude normaalse talitluse ja kogu organismi toimimise. Hingamisnõudlust reguleerib keerukas närvisüsteemi ja ainevahetuse koosmõju.

Peamised tegurid, mis mõjutavad hingamisnõudlust, on füüsiline aktiivsus ja kehatemperatuur. Kehalise koormuse ajal suureneb lihaste hapnikutarve ja süsinikdioksiidi tootmine, mis omakorda suurendab hingamissagedust ja sügavust. Kui kehatemperatuur tõuseb, näiteks palaviku korral, suureneb ka ainevahetuse kiirus ja seega ka hingamisnõudlus.

Hingamisnõudluse reguleerimises mängivad olulist rolli mitmed keemilised tegurid, eriti süsinikdioksiidi ja hapniku osarõhud veres. Kui süsinikdioksiidi tase veres tõuseb, stimuleerib see hingamiskeskust ajutüves, suurendades hingamisaktiivsust. Hapniku taseme langus veres on samuti hingamisrefleksi stimulaator, kuigi süsinikdioksiidi mõju on tavaliselt dominantsem.

Hingamisnõudluse häired võivad viidata erinevatele tervisehäiretele. Näiteks krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) või astma võivad mõjutada hapniku ja süsinikdioksiidi vahetust kopsudes, muutes hingamisnõudluse tunnetust või reguleerimist. Samuti võivad südame-veresoonkonna probleemid mõjutada hapniku transporti kudedesse, suurendades hingamisnõudlust.