Hingamisanalüsaatorite

Hingamisanalüsaatorid, tuntud ka kui hingamisanüsaatorid või etüülglükomeetri, on meditsiiniseadmed, mida kasutatakse inimeste hingatava õhu analüüsimiseks, et tuvastada ja kvantifitseerida teatud aineid. Neid kasutatakse peamiselt meditsiinilistes ja õiguslikes rakendustes.

Meditsiinis kasutatakse hingamisanalüsaatoreid mitmesuguste haiguste diagnoosimiseks ja jälgimiseks. Näiteks võivad need aidata tuvastada hingamisteede infektsioone, kopsuhaigusi, maksahaigusi ja isegi mõningaid vähivorme. Mõned analüsaatorid suudavad tuvastada spetsiifilisi orgaanilisi ühendeid, mis on seotud erinevate ainevahetushäiretega. Hingetesti abil saab hinnata ka organismi oksüdatiivset stressi ja põletikuseisundeid.

Õiguslikes rakendustes on hingamisanalüsaatorid kõige tuntumad kui alkomeetrid, mida politsei kasutab juhi joobeseisundi tuvastamiseks. Need seadmed mõõdavad etanooli kontsentratsiooni väljahingatavas õhus, millest saab seejärel arvutada vere alkoholisisalduse (BAC). Lisaks alkoholile võivad mõned hingamisanalüsaatorid tuvastada ka teisi narkootilisi aineid, nagu näiteks marihuaana või opiaadid, kuigi nende täpsus ja laialdane kasutuselevõtt selles valdkonnas on veel arengujärgus.

Hingamisanalüsaatorid töötavad erinevatel põhimõtetel, sealhulgas infrapuna spektroskoopia, elektroonilised sensorid ja keemilised reaktsioonid. Seadme täpsus sõltub selle tehnoloogiast, kalibreerimisest ja kasutajast.