Hasartmängukäitumine

Hasartmängukäitumine viitab inimeste käitumisele seoses hasartmängudega, hõlmates nii tavapärast mängimist kui ka probleemset või kahjulikku mängimist. Tavapärane hasartmängukäitumine on juhuslik ja seda peetakse meelelahutuslikuks tegevuseks, mis ei kahjusta oluliselt isiku elu ega rahandust. Probleemne hasartmängukäitumine, tuntud ka kui hasartmängusõltuvus või patoloogiline mängimine, on aga kontrollimatu ja kahjulik käitumismuster, mis võib põhjustada tõsiseid tagajärgi isiku elus.

Hasartmängusõltuvuse tunnused võivad hõlmata pidevat mõtlemist mängimisele, vajadust suurendada panuseid, et saavutada soovitud põnevust, korduvat ebaõnnestumist mängimise kontrollimisel, ärrituvust või rahutust mängimisest loobumisel, mängimist põgenemiseks probleemidest või negatiivsetest tunnetest, rahaliste kohustuste täitmata jätmist mängimise tõttu, pettuste kasutamist mängimise rahastamiseks ning lähedaste suhete, töö või õpingute kahjustamist. Riskifaktoriteks võivad olla geneetilised eelsoodumused, psüühilised häired nagu depressioon või ärevus, varasem sõltuvuskäitumine, samuti sotsiaalne keskkond ja hasartmängude kerge kättesaadavus.

Hasartmängukäitumise mõju võib olla laastav, mõjutades negatiivselt nii üksikisiku kui ka tema pere finantsilist olukorda, vaimset ja füüsilist tervist ning sotsiaalseid suhteid. Ravi ja tugi on saadaval isikutele, kes kogevad probleeme hasartmängukäitumisega, sealhulgas teraapia, tugigrupid ja finantsiline nõustamine. Ennetustegevused ja teadlikkuse suurendamine on samuti olulised, et vähendada hasartmängusõltuvuse levimust ja sellega seotud kahjusid.