Gravitatsioonimõjud

Gravitatsioonimõjud viitavad üldiselt gravitatsiooni toimetele ja sellega seotud füüsikalistele nähtustele. Gravitatsioon on üks looduse neljast fundamentaalsest vastastikmõjust, vastutades kehade külgetõmbejõu eest, mis on proportsionaalne nende massidega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. Selle mõju on tunda nii mikroskoopilisel kui ka makroskoopilisel tasandil.

Kosmoses põhjustavad gravitatsioonimõjud planeetide liikumist ümber tähtede, tähtede liikumist galaktikates ja galaktikate kogunemist suurteks struktuurideks. See on vastutav ka loodete tekkimise eest Maal, mida põhjustab peamiselt Kuu ja Päikese gravitatsioonijõud. Astronoomias on gravitatsioonilainete avastamine uusim tähelepanuväärne gravitatsioonimõjudega seotud saavutus, mis annab tunnistust ruumiaja kõverumisest massiivsete objektide poolt.

Maa peal on gravitatsioon see, mis hoiab meid pinnal ja paneb esemeid alla kukkuma. See mõjutab ka atmosfääri, hoides seda Maa ümber. Iga objekti, millel on mass, avaldab gravitatsioonijõudu teistele objektidele, kuigi see jõud on väga väikese massiga objektide puhul tavaliselt tühine. Gravitatsioonimõjud on füüsika ja astronoomia uurimise keskne teema, millel on olulised tagajärjed nii meie arusaamale universumist kui ka igapäevaelust.