Fragmentatsioon

Fragmentatsioon on protsess või tulemus, mille käigus ühtne tervik jaguneb väiksemateks osadeks või fragmentideks. Seda mõistet kasutatakse mitmes valdkonnas, sealhulgas bioloogias, ökoloogias ja infotehnoloogias.

Bioloogilises kontekstis on fragmentatsioon paljundusviis, kus organism jaguneb osadeks ning iga fragment võib areneda eraldi organismiks. See nähtus esineb mõnel Planaria ja Hydra ning teatud seente ja vetikate rühmades. Fragmentatsioon võib olla looduslik või vigastuste tagajärg, ning regenereerimine on selle alus.

Ökoloogilises mõttes viitab fragmentatsioon elukeskkonna killustatusele, mis tekib suurte elupaikade lõhkumise tõttu infrastruktuuri kasutuselevõtu tõttu (nt teesid, linnaplaneerimine, põllumajandus). See vähendab elupaikade ühtsust, suurendab äärte mõju, piirab liikide ühenduvust ning võib vähendada geneetilist varieeruvust ning ökosüsteemi teenuseid.

Infotehnoloogias kirjeldab fragmentatsioon mälumahtu killustatult. Sisemine fragmentatsioon tekib, kui eraldatud mälupakkides jääb kasutamata ruumi; väline fragmentatsioon tekib, kui vabade ruumide kogum on mitmetes väikestes aladel. Selline killustatus võib vähendada mälu kasutusvõimsust ja süsteemi jõudlust. Lahendused hõlmavad defragmentatsiooni, mäluhaldust, pagingi ja virtuaalse mälu optimeerimist ning failisüsteemi defragmentatsiooni.