Finantskriiside

Finantskriisid on majandussüsteemi häired, mille keskmes on finantssektori sügav ebastabiilsus ja usalduskaotuse tõttu vähenenud krediidivõime. Sellised kriisid võivad puudutada panku, valuutakurssi, võlakirju ja krediiditurge ning nende mõju levib kiiresti reaalsele majandusele, ilmnedes majanduskasvu aeglustumise, töökohtade kadumise ja sissetuleku ebavõrdsuse suurenemisena.

Kriisid võivad olla erinevat laadi. Pankkriisid tekivad, kui pankade likviidsus ja solvaatsioonid halvenevad ning usaldus pankade vastu kaob. Valuutakriisidel võivad olla seotud suur devalveerimine või kapitaliliikumise piirangud. Võlakriisid hõlmavad riigi või erasektori suurenenud võlakoormuste ja maksevõime küsimusi. Kriiside tekkes mängivad rolli nii suur võlg, varade mullid kui ka regulatiivsete raamistikute ja järelevalve puudulikkus.

Tagajärjed hõlmavad majanduslangust, tarbijate ja ettevõtete usalduse kahanemist, krediidikättesaadavuse vähenemist ja töökohtade kaotust. Riigid ja rahvusvahelised institutsioonid reageerivad kriisidele likviidsuspakkumiste, rahapoliitiliste ja eelarve-meetmete ning pankade restruktureerimise kaudu. Pikaajaline lahendus nõuab usalduse taastamist, finantssektori tugevdamist ning makro- ja finantsstabiilsuse tagamist läbi range järelevalve ja läbipaistva kliendisuhete.

Ajaloost on järgnud mitmeid tuntud kriise, näiteks 1929–1930. aasta Suur Depressioon, 1997–1998. aasta Aasia finantskriis, 2008. aasta ülemaailmne finantskriis ning 2010.–2012. aasta euroala võlakriis.