Filtratsiooniliikide

Filtratsiooniliigid tähistavad erinevaid meetodeid vedelikust või gaasist eraldamiseks läbi filtri. Neid liigitatakse peamiselt kolme kriteeriumi järgi: mehhaaniline filtratsioon, sügavfiltratsioon ja keemiline filtratsioon. Mehaaniline filtratsioon eraldab osakesed füüsiliste takistuste kaudu – filtri pooride suuruse tõttu. Sügavfiltratsioon kasutab paksu filtrimaterjali kihti, kus osakesed jäävad kinni media sügavuses. Keemiline filtratsioon hõlmab adsorptsiooni või ioonvahetust, mille käigus lahustunud ained seotakse filtrimaterjaliga ja eemaldatakse vedelikust.

Filtratsioonipori suuruse järgi eristatakse makrofiltratsiooni, mikrofiltratsiooni, ultrafiltratsiooni, nanofiltratsiooni ja reverse osmoosi. Makrofiltratsioon eraldab suuremaid osakesi (üle umbes 0,1 μm). Mikrofiltratsioon käsitleb 0,1–10 μm suuruseid osakesi. Ultrafiltratsioon toimib umbes 0,01–0,1 μm (10–100 nm). Nanofiltratsioon on umbes 0,001–0,01 μm (1–10 nm). Reverse osmoos kasutab membraani, mille poorid on palju väiksemad ning lubab lahustel läbida, samas suuremad lahustumatud osakesed jäävad filtratsiooni kaudu tagasipöörduma.

Rakendused hõlmavad vee- ja joogivee töötlust, tööstuslikku filtratsiooni, toidu- ja jookide tootmist, õhu filtreerimist ning meditsiini- ja farmaatsiatoodete tootmist. Igal filtratsiooniliigil on omad eelised ja piirangud: erinev jõudlus eri osakeste suurustega, ummistumise oht, hooldusvajadus ja energiakulu.