Faasijagumised

Faasijagumised on mõiste, mida kasutatakse kirjeldamaks, kuidas erinevad faasid jaotuvad ruumiliselt või ajas ühes süsteemis ning kuidas nende vaheline koostis ja asend mõjutab kogu süsteemi omadusi. Üldiselt peetakse faasiks iseseisvat materjaliolendit, mis on homogeense koostise ja omadustega ning millel erinev termodünaamiline olek võib erineda teistest faasidest. Faasijagumiste ülevaade hõlmab nii faaside hulka kui ka ruumilist ja ajutist jaotust.

Materjaliteaduses ja keemilises tööstuses kirjeldatakse faasijagumisi sageli faasimahtu või faaside masside suhtena. Näiteks kehastatakse kahefaasilises süsteemis, kuidas tahke ja vedel või vedel ja gaasiline faas jagunevad ning milline on nende osakaal süsteemi ruumilises võrrandis. Faasijagumiste tundmine on kriitiline, kuna see määrab materjali struktuuri, lõikuvuse, kõvaduse ja läbipaistvuse ning mõjutab töötlemisprotsesse.

Geoloogias, keskkonnateadustes ja materjalikonstruktsioonides on faasijagumised seotud mineraalide või komponentide faaside vahelise jaotumisega ning nende mõjuga ruumilise mikrostruktuuri ja füüsikaliste omaduste osas. Emulsioonides ja lahustes tähistab faasijagumus kahe või enama faasi olemasolu ning gaas- või vedelikufaaside dünaamika võib mõjutada reklaamsust, stabiilsust ja reaktsioonikiirusi.

Mõõtmine ja analüüs hõlmavad faasimahtude või masside suhte hindamist ning kasutada võivad tehnikad hõlmavad mikroskoopiat, XRD-d (röntgendifraktsioon), tomograafiat, DSC-d (differential scanning calorimetry) ja pildianalüüsi faaside ruumilise jaotuse määramiseks. Täpne faasijagumiste kirjeldus aitab prognoosida ja optimeerida protsesse ning materjalide lõppomadusi.

---