Evolutsiooniteooria

Evolutsiooniteooria on bioloogia põhiteooria, mis selgitab, kuidas elusorganismid aja jooksul muutuvad ja liigiline mitmekesisus tekib. Teaduslikult öeldes viitab see populatsioonide ajaloolisele muutumisele geneetilise varieeruvuse, pärilikkuse ja loodusliku valiku kujundavate mehhanismide toimel.

Peamised mehhanismid hõlmavad mutatsioone, mis tekitavad uusi geenivariante; geneetilist drift (juhuslikud muutused eriti väikestes populatsioonides); geneetilist voolu ehk migratsiooni populatsioonide vahel; ning looduslikku valikut, mis soodustab ellujäämiseks ja paljunemiseks kõige sobivate omaduste levikut.

Järeldused ja tõendid ilmnevad paljudes valdkondades. Fossiilid näitavad järkjärgset muutumist ajas; homoloogilised organid viitavad ühiselle päritolule; embrüogeneesi sarnasused ning biogeograafia toob esile liigide leviku mustrid. Molekulaargeneetika ja DNA järjestused annavad täiendava kinnituse ning radiomeetriline dateerimine aitab ajastusraami määrata.

20. sajandi teisel poolel toimus evolutsiooniteooria süntees, mis ühendab Darwini loodusliku valiku ideed populatsioonigeneetikaga ning molekulaarsete ja ökoloogiliste uuringute avastustega. Tänapäeval on rõhk mehhanismide koostoimel ning andmete pideval testimisel ning täiendamisel.

Inimesed on evolutsiooniprotsessi osa. Geneetilised ja fossiilsed tõendid viitavad ühisele esivanemale koos šimpansidega umbes 6–7 miljonit aastat tagasi. Inimese varasemad liigid ja kohastumised on jätnud jälgi paleontoloogilises rekordis ning genoomis, mis aitab mõista inimese evolutsiooni suunda ja tempo.