Eristuvusele

Eristuvusele on eesti keele sõnavorm, mis on tuletatud nimisõnast eristuvus (tähenduses „eristatavus”, „iseloomustus, mis võimaldab eristada”). Vorm eristuvusele kannab sõna leksikaalsele tüvele lisatud kääneendingut -le, mis eesti keeles väljendab suunda või sihti (allatiiv/datiiv), ja seda võib tõlkida ligikaudu kui „eristuvusele”, „eristatavusele” või „eristuvuse suunas/ jaoks”.

Morfoloogia ja päritolu: eristuvus on tuletatud tegusõnast eristama/eristuma koos abstraktset tähendust loova sufiksiga -vus. Käänates seda üheksast kohast kasutatakse eristuvusele, kui rõhutatakse suunda, sihtmõistet või sihtimisobjekti, näiteks „pühendama tähelepanu eristuvusele” ehk pöörama tähelepanu sellele, mis teeb midagi eristatavaks.

Kasutusvaldkonnad: terminit leidub nii igapäevases kõnes kui ka erialases diskursuses, näiteks lingvistikas (foneemide või morfeemide eristuvus), turunduses ja brändingus (toote või brändi eristuvusele orienteerumine), disainis ning kognitiivsetes uuringutes (eristuvuse roll tajus ja ülesehitamises). Sõnalised näited: „Ta pööras tähelepanu eristuvusele” või „Fookus eristuvusele aitab toodet turul esile tõsta.”

Seotud vormid ja tähendusvarjundid: eristuvus (nominatiiv), eristuvuse (omastav), eristuvust (osastav) jmt. Sõna täpne kasutus sõltub kontekstist ja lausekonstruktsioonist ning tõlge teistesse keeltesse võib varieeruda vastavalt sihtkeele grammatikale.