Energiasõltuvuse

Energiasõltuvuse mõiste viitab riigi või piirkonna sõltuvusele välisest energiavarustusest tarbimisvajaduste rahuldamiseks. Seda mõistet kasutatakse nii üldise energiatarbimise impordi osakaalu kui ka sõltuvuse astme kohta konkreetsetest energiaallikatest, nagu nafta, maagaas või elektrienergia. Energiasõltuvus kujuneb mitmete tegurite koosmõjust, sealhulgas loodusvarude kättesaadavus, geograafiline asend, majanduspoliitilised otsused ja rahvusvahelised energiaturud.

Sõltuvuse suurus võib suurendada riigi haavatavust tarnekatkestustele ja hinnakõikumistele. Kui üks tarnija või üks tarnevõrk omab märkimisväärset mõju, võib see riigi majandusele ja tarbijatele tuua lisariske. Lisaks võib energiasõltuvus mõjutada välispoliitilist manööverdamist ja riigi suveräänsust.

Mõõtmisviisid hõlmavad peamiselt energiaimpordi osakaalu kogu tarbitud energiast ning sõltuvust ühikutest energiaallikatest ja tarnijatest. Kvalitatiivsed näitajad hõlmavad varustuskindlust, mitmekesistumise suutlikkust ja turu paindlikkust.

Poliitilised vastused energiasõltuvuse vähendamiseks hõlmavad mitmekesistamist: suurendatakse kohalike ja taastuvenergia tootmist, parandatakse energiasalvestust ja võrguühendusi, arendatakse strateegilisi varusid ning suurendatakse energiavahetust ning koostööd naaberriikidega.

Kokkuvõttes on energiasõltuvus dünaamiline nähtus, mida mõjutavad ressurside kättesaadavus, tehnoloogia ning välispoliitika. Riigid püüavad vähendada haavatavust mitmekesistamise, suurendatud tootmise ja energiasäästumeetmetega.