Energiasalvestussüsteemid

Energiasalvestussüsteemid (ESS) on tehnilised lahendused, mis võimaldavad elektrienergiat salvestada ja hiljem vabastada, et tasakaalustada tootmise ja nõudluse kõikumisi, suurendada taastuvenergia osakaalu ning parandada elektrivõrgu usaldusväärsust.

ESSide tüübid jagunevad peamiselt elektrilisteks, mehaanilisteks, termilisteks ja keemilisteks süsteemideks. Elektrilised salvestussüsteemid hõlmavad akusid, millest levinuimad on liitium-ioonakud, ning redoks-flow akud ja superkondensaatorid. Mehaanilised süsteemid hõlmavad pump-hydro ehk pumppumped veesalvestust, kompressioonõhu salvestust (CAES) ning flywheel-süsteeme. Termiline salvestus kasutab soojust või külmaenergiat ning jaguneb soojusenergia salvestuse (sensible heat) ja faasimuutuse (latent heat) materjalide vahel. Keemiline ESS muundab elektrienergia keemiliseks energiaks, näiteks vesiniku või sünteetiliste kütuste kujul (Power-to-X).

Rakendused hõlmavad võrgu tasakaalustamist, tipptarbimise vähendamist, taastuvenergia integreerimise parandamist ning varu- ja kriitilise töökindluse tagamist kaug- või mikrovõrkudes.

Tehnilised näitajad: võimsus väljendub megavatites (MW), energiasalvestusmaht megavatt-tundides (MWh); round-trip efektiivsus on sõltuvalt tehnoloogiast tavaliselt umbes 70–90%. Elutsükkel, hoolduskulud ning ruumivajadus ning ohutus- ja keskkonnamõjud on ESSide arenduse olulised tegurid.

Laiemad trendid: ESSide kasutuselevõtt kasvab koos taastuvenergia osakaalu ja energiapoliitika toetusmeetmetega.