Endosümbioosid

Endosümbioosid, tuntud ka kui endosümbioos, on eriline tüüp sümbioosist, kus üks organism elab teise organismi sees. See suhe on sageli vastastikune, kus mõlemad organismid saavad kasu. Selles eluksiseses olukorras on sisemine organism, mida nimetatakse endosümbiondiks, füüsiliselt teise organismi, peremeesorganismi, rakkude sees või rakkude vahel.

Tuntuim ja kõige olulisem näide endosümbioosist on eukarüootsete rakkude päritolu. Teooria järgi, mida tuntakse endosümbiootilise teooria nime all, tekkisid mitokondrid ja kloroplastid algselt vabadest vabalt elavatest bakteritest. Need bakterid sattusid suuremate arhede või algloomade rakkude sisse. Aja jooksul muutusid need suhted üha tihedamaks, kuni endosümbiondid muutusid peremeesorganismi lahutamatuks osaks. Mitokondrid, mis vastutavad raku hingamise eest, ja kloroplastid, mis viivad läbi fotosünteesi, säilitavad endiselt oma algsed bakteriaalsed omadused, nagu oma DNA ja ribosoomid.

Endosümbioos ei piirdu ainult organellide tekke ning võib esineda ka teistes organismides. Näiteks mõned putukad, nagu lehetäid, omavad oma soolestikus baktereid, kes aitavad neil lagundada toitaineid, mida nad muidu ei suudaks seedida. Samuti on teada mereloomi, kes elavad sümbioosis vetikatega, kus vetikad elavad peremehe kudedes ja pakuvad talle fotosünteesist saadud energiat. Need endosümbiootilised suhted on olulised ökosüsteemide toimimiseks ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks.