fotosünteesist

Fotosüntees on protsess, mille käigus rohelised taimed, vetikad ja mõned bakterid muudavad valgusenergia keemiliseks energiaks, salvestades selle glükoosi kujul. See on üks looduse kõige olulisemaid biokeemilisi protsesse, mis pakub alust enamiku Maa eluvormide toiduahelale. Fotosünteesi peamised toorained on süsinikdioksiid, vesi ja valgusenergia.

Protsess toimub peamiselt taimede lehtedes asuvates kloroplastides, kus leidub rohelist pigmenti klorofülli. Klorofüll absorbeerib päikesevalgust, käivitades rea keemilisi reaktsioone. Süsinikdioksiid siseneb lehtedesse väikeste avade kaudu, mida nimetatakse stomadeks, ja vesi transporditakse juurtest lehtedeni.

Fotosünteesi üldine võrrand on järgmine: 6CO2 + 6H2O + Valgusenergia → C6H12O6 + 6O2. See tähendab, et kuus molekuli süsinikdioksiidi ja kuus molekuli vett, kasutades valgusenergiat, toodavad ühe molekuli glükoosi ja kuus molekuli hapnikku. Glükoos on taimede jaoks energiaallikas ja ehitusmaterjal, samas kui hapnik eraldub atmosfääri, olles eluks hädavajalik.

Fotosünteesi võib jagada kaheks peamiseks faasiks: valgusreaktsioonid ja pimedusreaktsioonid (tuntud ka kui Calvin'i tsükkel). Valgusreaktsioonid kasutavad otseselt valgusenergiat ATP ja NADPH tootmiseks, mis on energiat kandvad molekulid. Pimedusreaktsioonid kasutavad seejärel seda energiat süsinikdioksiidi glükoosiks muundamiseks. Fotosüntees on seega elutähtis protsess, mis varustab planeeti toidu ja hapnikuga.