Emulsioonipolümerisatsioonil

Emulsioonipolümerisatsioonil on polümerisatsioonimeetod, kus monomeerid emulgeeritakse vees pindaktiivse aine abil. Polümerisatsioon toimub peamiselt emulgeeritud monomeerimullikestes, mis on suspendeeritud vees. See meetod on eriti kasulik vees lahustumatute või halvasti lahustuvate monomeeride polümeriseerimiseks.

Protsessi käigus lahustub väike osa monomeerist vees, moodustades radikaale. Need radikaalid tungivad emulgeeritud monomeerimullikestesse, kus algab polümerisatsioonireaktsioon. Pindaktiivne aine mängib mitut olulist rolli: see stabiliseerib monomeerimullikesi, hoiab ära polümeerosakese kogunemise ja aitab reguleerida polümeeri osakeste suurust. Emulsioonipolümerisatsioonil saadakse sageli stabiilne lateks, mis on polümeerosakeste dispersioon vees.

Selle meetodi eelised hõlmavad head soojusjuhtivust (tänu vee olemasolule), kõrget molekulmassi ja kõrget polümerisatsiooni kiirust. Samuti on võimalik kontrollida polümeeri molekulmassi ja osakeste suurust, muutes reaktsioonitingimusi nagu pindaktiivse aine kontsentratsioon ja temperatuur. Emulsioonipolümerisatsiooni kasutatakse laialdaselt erinevate polümeeride, nagu polüstüreen, polüvinüülkloriid (PVC) ja akrüülpolümeerid, tootmisel. Saadud latekseid kasutatakse värvides, liimides, paberikattes ja kummitoodetes.