Emulatsioonikiht

Emulatsioonikiht, tuntud ka kui emulation layer, on arvutisüsteemides kasutatav tehnoloogia, mis võimaldab ühel operatsioonisüsteemil või programmil käivitada teise operatsioonisüsteemi või arhitektuuri jaoks mõeldud tarkvara. See saavutatakse erinevate meetodite abil, mis jäljendavad sihtmärksüsteemi riistvara- ja tarkvarakeskkonda.

Üks levinumaid emulatsioonikihi rakendusi on võimalus käitada x86-arhitektuurile mõeldud programme erinevatel arhitektuuridel, näiteks ARM-il. See on eriti kasulik mobiilseadmetes ja mõnedes serverites, kus emulatsioonikiht võimaldab kasutada laiemat valikut tarkvara ilma, et oleks vaja spetsiifiliselt uuele arhitektuurile kompileeritud versioone.

Emulatsioonikiht võib töötada nii täieliku emulaatorina, mis jäljendab riistvara tasemel, kui ka osaliselt, keskendudes peamiselt operatsioonisüsteemi kutsete ja API-de ümberkujundamisele. Täielik emulatsioon on ressursimahukam, kuid pakub paremat ühilduvust. Osaline emulatsioon on kiirem, kuid võib esineda piiranguid.

Populaarsed emulatsioonikihi lahendused hõlmavad QEMU, Rosetta 2 (Apple'i masinatele) ja Windows Subsystem for Linux (WSL). Neid kasutatakse laialdaselt mängude emuleerimisel, erinevate platvormide tarkvara arendamisel ja testimisel ning vanemate rakenduste käitamisel uutel süsteemidel.