Elusüsteemid

Elusüsteemid on süsteemid, mis näitavad elu tunnuseid ning mille toimimine sõltub energiast ja teabevahetusest keskkonnaga. Need süsteemid säilitavad oma struktuuri ja funktsiooni pideva energiaga varustamise ning ainevahetuse kaudu.

Põhijooned hõlmavad organiseeritust, metabolismi, kasvu, paljunemist, reageerimist stiimulitele, homeostaasi ja kohanemist ning evolutsioonilist muutust.

Elusüsteeme käsitletakse mitmetasandiliselt: molekulaarsest ja rakulistest tasandist kuni organismide, populatsioonide ja ökosüsteemideni. Nad on avatud süsteemid, mis pidevalt vahetavad energiat ja ainet keskkonnaga ning suudavad hoida homeostaasi.

Olulised teooriad hõlmavad autopoiesise kontseptsiooni, mis kirjeldab organisatsioonide eneseproduktsiooni ja enese säilitamist, ning üldsüsteemiteooriat, mis uurib süsteemide koostööd ja hierarhiat.

Näidetena on bakteerid, taimed, loomad, seened ja protistid, samuti keerukamad süsteemid nagu inimese keha ja ökoloogilised kogukonnad (ökosüsteemid). Elusüsteemide uurimine hõlmab bioloogiat, ökoloogiat, süsteemiteooriat ja sünteesi bioloogias.

Elusüsteemid erinevad mitteelusüsteemidest nende elutähtsate omaduste võime ja kohanemisvõime tõttu keskkonna muutustega.