Elektrokeemilisteks

Elektrokeemilisteks, tuntud ka elektroanalüütiliste meetodite või elektrokeemiliste analüüsivõtetena, on analüütilised meetodid, millel on keskne roll keemilise koostise ja omaduste uurimisel. Need põhinevad elektriliste signaalide kasutamisel, et uurida keemilisi reaktsioone, mis toimuvad elektrodidega kontaktis olevas lahuses või muus elektrolüütilises keskkonnas.

Elektrokeemilisteksed meetodid jagunevad peamiselt nelja põhiülesande alusel: potentsiomeetria, voltameetria, kourantomeetria ja elektroanalüütiline kromatograafia. Potentsiomeetria mõõdab elektrodide vaheline potentsiaal, et määrata lahuse ionide kontsentratsiooni, näiteks pH-tase või spetsiifiliste ioonide püsivust. Voltameetria põhineb elektrodide vahelise potentsiaali muutusel, et uurida lahuse omadusi või reaktsioone. Kourantomeetria mõõdab läbi elektrodide voolu, mis tekib keemiliste reaktsioonide käigus, et määrata analüüdi kontsentratsiooni.

Elektrokeemilisteksed meetodid on laialdaselt kasutusel mitmes valdkonnas, näiteks meditsiinis, keskkonnauuringutes, tootmisprotsessides ja biotehnoloogias. Nad on efektiivsed, kiired ja sageli väga selektiivsed, mis võimaldab neil konkureerida teiste analüütiliste meetodite, nagu spektroskoopia või kromatograafia, kõrval.

Elektrokeemilisteksede peamised ettevadamused on nende seisu ja mõõtmiste tehnilised nõuded, mis võivad nõuda spetsiaalseid seadmeid ja oskust. Samuti võivad mõned meetodid olla mõjutatud lahuse omadustest, nagu temperatuuri või pH-tasemest. Kuna tehnoloogia areneb, paranevad ka elektrokeemilisteksede täpsus ja laius, mis võimaldab neid kasutada uutes rakendusvaldkondades.