Elektrivõimsuses

Elektrivõimsuses on mõiste, mis kirjeldab elektrilise süsteemi energiamuundumise kiirust. Selle suurus on töö tegemiseks vajalik või tekitatud energiaga ajas. SI-ühik on vatt (W).

Kõige põhjuslikumalt eristatakse DC- ja AC-tingimustes võimsust. DC-s on võimsus P = V · I. AC-s peab arvestama faasi nurka: aktiivvõimsus P = V · I · cos(phi); reaktiivvõimsus Q = V · I · sin(phi), kus phi on pinge ja voolu faasinurk. See jätkab, et näiv võimsus S = V · I on võimsuse kompleksne suurus, mille ühik on volt-ampere (VA). Seosed on S^2 = P^2 + Q^2 ning P = S · cos(phi), Q = S · sin(phi).

Võimsustüübid: aktiivvõimsus P (W) teeb tööd või tarbib energiat; reaktiivvõimsus Q (var) ei tee otsest tööd, kuid säilitab energiat magnetilistes ja elektriahelates; näiv võimsus S (VA) ühendab P ja Q. Power factor ehk cos(phi) näitab, kui efektiivne on võimsuse kasutamine; see mõjutab energiakadusid ja seadmete efektiivsust.

Mõõtmine ja rakendused: aktiivvõimsust mõõdab wattmeter, reaktiivvõimsust ja näivat võimsust saab hinnata koos voolu- ja pingemõõtmise ning faasivahega. Elektrivõimsuse mõistmine on keskne elektrivõrkude planeerimisel, seadmete kujundamisel ja energiatõhususe parandamisel, sealhulgas võimsusjagamisel ja püüdmisel ning võimsuse korrigeerimisel.