Eksosoomida

Eksosoomida on väikseimad rakust väljuvad vesiikulid, mille suurus varieerub tavaliselt 30–150 nanomeetri vahel. Need on membana ümbritsetud sfäärilised struktuurid, mis pärinevad endotsüütilisest teest, moodustudes multivesikulaarsetes kehades ja vabastades oma sisu rakuvälisesse keskkonda. Eksosoomid on rikkad mitmesuguste biomolekulide poolest, sealhulgas valgud, lipiidid, mRNA ja mikroRNA-d.

Nende bioloogiline roll on mitmekülgne. Eksosoomid toimivad rakuvahelise kommunikatsiooni vahendajatena, kandes oma sisu teistesse rakkudesse. See ülekanne võib mõjutada adressaatrakkude funktsiooni, geeniekspressiooni ja käitumist. Selle tõttu on eksosoomid mänginud olulist rolli paljudes füsioloogilistes protsessides, nagu immuunvastus, kudede parandamine ja areng.

Kliiniliselt on eksosoomidel suur potentsiaal diagnostikas ja teraapias. Nende esinemist ja koostist on seostatud mitmete haigustega, sealhulgas vähiga, kus nad võivad osaleda kasvaja kasvus, metastaaside levikus ja raviresistentsuse tekkimises. Eksosoomide analüüsimine kehavedelikes, nagu veri või uriin, võib seega pakkuda mitteinvasiivseid biomarkereid haiguste diagnoosimiseks ja progresseerumise jälgimiseks. Lisaks uuritakse eksosoomide kasutamist ravimite kohaletoimetamise süsteemidena, kuna nende looduslikud omadused võimaldavad neil transportida terapeutilisi aineid sihtmärkrakkudesse. Eksosoomide uurimine on endiselt aktiivne teadusvaldkond, mis lubab tulevikus uusi meditsiinilisi rakendusi.